Kes on tegelikult otsuste tegemise eest vastutav?

“Jõuame tõeni mitte ainult põhjuse, vaid ka südame abil. ” —Blaise Pascal

Allikas: Juniorcosta124 (oma töö) [CC BY-SA 4.0 (http://creativecommons.org/licenses/by-sa/4.0)], Wikimedia Commonsi kaudu

Kuidas me langetame otsuseid?

Üksikute otsuste all mõistetakse kõige paremini peegelduse ja emotsiooni vastastikmõju (Haidt, 2006). Kui oleme rahulikud, siis aeglane ratsionaalne mõtlemine juhib meie otsuseid. Emotsionaalne süsteem toimib spontaanselt, arvestamata tegevuse laiemate tagajärgedega. Peegeldav süsteem on selgelt selles paaris üles kasvanud ning tema ülesandeks on emotsioonide impulsi jälgimine ja korrigeerimine. Näiteks soovib meie emotsionaalne meel tellida magustoitu ja suitsetada sigaretti ning meie peegeldav aju teab, et peaksime kiusatusele vastu seisma ja suitsetamisest loobuda. Lõpliku otsuse määravad kindlaks nende kahe süsteemi suhtelised tugevused.

Emotsiooni jõud

Ehkki interaktsioonid kulgevad mõlemas suunas, näib emotsioon mängivana domineerivat rolli otsuse tegemine (Schore, 2012). Seda impulssi saab hinnata igaüks, kes on kunagi värskelt küpsetatud küpsiste ette pandud ja kes on leidnud end söömata ilma mingisuguseid järelemõtlemisi tegemata. Selle põhjuseks on asjaolu, et ühendused emotsionaalsetest süsteemidest peegeldavate süsteemidega on tugevamad kui reflektiivsete süsteemide ja emotsionaalsete süsteemide vahelised ühendused. LeDouxi (2015) sõnul on emotsioonide teadlik kontroll emotsioonide üle võimeline teadvuse üle ujutama. See seletab, miks emotsionaalsel infol on lihtsam teadlik mõte üle koormata, kui meil on tunnete üle teadliku kontrolli saavutamine.

Automaatne kruntimine on hea näide emotsioonide ülimuslikkusest. Näiteks näitasid uuringud (North, et al., 1999), et supermarketite jookide sektsiooni kliendid kas prantsuse või saksa muusikat. Tulemused näitasid, et prantsuse muusika mängimisel ületas prantsuse vein saksa veini, saksa muusika mängimisel ületas prantsuse vein aga prantsuse veini. Enamik kliente eitas aga seda, et mängitav muusika mõjutaks nende veini valikut.

Võõrad endale

Enamiku meie vaimsest elust ja käitumisest kujundavad jõud, mis on väljaspool meie teadlikku kontrolli. Need privaatsed mõtted on inimeste seas ka arusaamatuste allikad. Selle oluline tähendus teadvusetamotivatsioon on äratundmine, et oleme kõik mingil tasemel võõrad. Tõepoolest, kui uurime iseennast, siis rutiinselt petta iseennast, sest me haarame vaid väikese osa sellest, mis meie peas toimub. Tead iseenda kohta palju vähem, kui tunned. See seletab, miks me mõnikord ei tea tegelikult, miks me tahame seda, mida tahame. Just seda on palju abielunõustamine umbes.

Mõistmine

Sotsiaalpsühholoogid väidavad, et inimesed on üldiselt oma motivatsiooni suhtes üsna võhiklikud ja teadlikkus sellest, mis neid tegutsema motiveerib, on väljamõeldis (kokku pandud lood) (Kiverstein, 2012). Probleemi lahendamisel täidab mõtlev mõistus teabe sageli üsna pimedalt, ilma mõistmise või eneseteadvuseta. Näiteks võib vabatahtlikkuse soov varjata soovi end eriliseks tunnistada.

Emotsionaalse teadmatuse tagajärjed

See vähene teadlikkus kahjustab psühholoogilist vabadust ja põlistab enesevigastavat käitumist. Näiteks, ärevus ja depressioon võib esile kutsuda negatiivseid emotsioone, põhjustades sageli sõltuvus. Seda tüüpi probleemidega inimesed, kes on oma “halbadest harjumustest” edukalt loobunud (alkoholi kuritarvitamine ja ülesöömine), leiavad vana asendades sageli teistsuguse “harjumuse”. Püüame oma valusad emotsioonid vaigistada, kuid kui õnnestub midagi mitte tunda, kaotame ainsa võimaliku vahendina oma teadmise, mille all kannatame ja miks (Grosz, 2013).

Kaevamine sügavamale

Konkreetse käitumise (nagu sõltuvus ja ülesöömine) olemuse paljastamiseks peame kaevama sügavamale, nagu arheoloog tema väljakaevamisi, et valgustada stiimuleid ja indiviidi reageeringut sellele suunatud vaimseid protsesse (Panksepp ja Biven, 2012). Mida sügavamale me oma emotsionaalsesse ajusse läheme, seda paremini mõistame oma vaimset päritolu ja selliste vaimuhaiguste nagu sõltuvus päritolu. Probleeme saab kõige paremini lahendada, kui need tõmmatakse pimedusest välja. Aadliku laureaadi Eric Kandeli (2012) sõnul tuleb käitumise tõe avastamiseks vaadata asjade välisilmet.

Emotsionaalne vabadus

Emotsionaalne teadlikkus annab ülevaate mõistuse töötamisest, inimloomuse irratsionaalsusest ja otsustest, mida inimesed sageli teevad ja millel on segatud seos omaenda olemusega õnne. Oma alateadlikest soovidest teadlikumaks saades tunneme end pigem ohvritena kui vabatena. Spinoza märkis kunagi, et "kannatused emotsioonides lakkavad kannatustest niipea, kui me saame sellest selge ja täpse pildi."